Berüllium

Allikas: Vikipeedia
4





2
2
Be
9,0122
Berüllium

Berüllium on keemiline element järjenumbriga 4, metall.

Sümbol: Be (ladina keeles beryllium)

Aatommass: 9,012

Stabiilseid isotoope: 1, massiarvuga 9

Radioaktiivsetest isotoopidest stabiilseima massiarv on 10 ja poolestusaeg 1,5 miljonit aastat.

Füüsikalised omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Berüllium on kerge ja tugev, kuid habras metall.

Tihedus: 1,85 g/cm³ Sulamistemperatuur 1278 °C.

Berülliumi sulamitel on teatud unikaalseid omadusi, mille tõttu näiteks kõige paremad (mehaaniliste kellade jne) vedrud on valmistatud berülliumisulamist.

Keemilised omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Berüllium on keemiliselt aktiivne.

Stabiilsetes ühendites on ta oksüdatsiooniaste 2. Berülliumoksiid on amfoteerne, seetõttu lahustub ta leelistes. Ka on berülliumhüdroksiid nõrk alus ega lahustu vees, seetõttu pole berüllium leelismuldmetall.

Saamine ja leidumine[muuda | muuda lähteteksti]

Berülliumi leiti esimest korda berüllinimelisest mineraalist, mille järgi see on ka nimetuse saanud.

Universumis on berüllium vähelevinud, sest tema tuumad on energeetiliselt võrdlemisi ebasoodsad.

Ohutus[muuda | muuda lähteteksti]

Berülliumi lahustuvad ühendid on inimestele mürgised. Samuti on mürgine berülliumisulamite mehaanilisel töötlemisel tekkiv tolm.